leppimisest

US News: Bagdadi ši-iitlik linnavalitsus laseb Adhamiya linnajao sunniitidel prügi sees mädaneda, kõrval Khadamiyas istutatakse põõsaid, sillutatakse tänavaid. USA ohvitser nendib, et rohujuure tasandist üksi ei aita. Ülemjuhataja Petraeus ise kinnitab, et strateegia eesmärk ongi osta aega, et iraaklased jõuaksid ära leppida.

Islaminõukogu parlamendisaadik: "Pärast Samarrat on leppimine võimatu".
Washington Post vahendab, et al-Sadr nii ei arva.

tasakaalu mõttes

Võite uskuda eelmises lingis toodud arvamust, või võite uskuda seda, mida neokonid teile räägivad. Steve Schippert:
"Olukord paraneb, peamiselt seetõttu, et iraaklased ise võtavad üle vastutuse oma riigi ellujäämise ja turvalisuse eest, kvartal kvartali, linn linna ja rahutu maakond rahutu maakonna haaval." ROFLMAO, tegelikult ju sama asi, mida Stansted üritas öelda - riik laguneb tükkideks. Kogu artiklis ei mainita sõnagagi kurde.

Mina usun pigem seda, mida see graafik (rünnakud koalitsioonivägede, Iraagi julgeolekujõudude ja tsiviilisikute vastu 2003-07) mulle näitab.

International Herald Tribune kirjutab, kuidas see "linn linna haaval" korra majja löömine käib. Saame teada, et peale Sadri, kes (võib-olla) Iraani läks, kolis oma pere sinna ka Diwaniya maakonna kuberner.

Chatham House: aktsepteerige reaalsust

Mitte üks kodusõda, vaid mitu.
Aruanne pdfi vormis ja BBC kokkuvõte. Huvilistele kohustuslik kirjandus!

natuke julgustavamalt

AP annab mõista, et osad Mahdi armee paramilitaarid tahavad ka ise enda ridadesse pugenud pättidest lahti saada ja annavad nad ameeriklastele üles. See on ka Sadrile endale kasulik. Tasakaalu mõttes tuleb märkida, et poliitikud ei näita endiselt dialoogitahet. Admiral Fallon, kes on tuntud diplomaatilise ja aruka mehena, üritas hiljuti endise SCIRI ja nüüdse SIICi juhile al-Hakimile ja sunniidist asepresidendile al-Hashemile aru pähe panna, aga tulutult.

nafta

LA Times, mis on tavaliselt üsna konservatiivne, analüüsib naftaseaduse ümber toimuvat päris kriitiliselt. Paistab, et ameeriklastel on varsti ettekääne uttu tõmbamiseks. Totakas muidugi - ise nad lõid baathistid igalt tasandilt välja (mõelge, kui meil oleksid kõik reakommaridki tööst ilma jäänud) ja nüüd, eksole, NÕUAVAD, et neid tagasi ametisse pandaks.
NY Times kirjutab kah naftast, mis on kuhugi minema voolanud. Vbl sada tuhat, vbl kolmsada tuhat barrelit, mine võta nüüd kinni.
Väga hea meelega lingiks eesti analüüsidele ka, aga pole ju millelegi linkida... Mis debattigi siin loota. Küsisin ühelt poliitikult, mida ta Kirkuki referendumist arvab, äkki ta kunagi vastab mulle. Vähemalt sellise lubaduse nagu sain. Minu isikliku seisukoha kogu värgi suhtes võib võtta kokku lausega "kõik läheb perse ja kedagi ei huvita". Ühed rõõmustavad, et läheb ja teised väidavad jäärapäiselt, et oh, kõik on ju väga hästi.

taas üks anekdoot, seekord Eestist

USA sõdurid ei pruugi enam peljata, et nende missioon Iraagis lõpeb 2008. aastaks (Postimehe pildiallkiri, minu väljatõste).